Käisime kinos

Ühel kenal laupäeval käisime kinos. Võtsime riski ja vaatasime Eesti filmi. Mina sain positiivse üllatuse/elamuse. "Üks mu sõber" on vaadatav film. Ei ole Eesti filmile omast nn kunsti raiumist, kus näidatakse betoonseina neli minutit ning taustaks kostab šamaanitrumm või Peeter Vähi muusika... Ei, mul ei ole nende muusikute vastu midagi, aga tõesti-tõesti, ma ei suuda sellist suurt kunsti hinnata:P. Sigade ette pärleid vmt.... Minu jaoks oli "Karusüda" päris tüütu film... "Somnambuuli" ei ole julgenud vaatama minnagi. Hah.

Aga jah, "Üks mu sõber" on vaadatav. Esimese hooga saab öelda, et näitlejatevalik on olnud väga tabav: Aarne Üksküla on alati oma tööd väga hästi teinud. Üllatuslik oli Rita Raave osatäitmine ja seda heas mõttes. Huvitav karakter, selle lahendus ja hiljem jõudsin järeldusele, et Ritale vananemine sobib - ta on aastatega üha kaunimaks muutunud... Varasemad tema etteasted on pigem külmaks jätnud.... või kummastavalt mõjunud. Vat ei teagi.

Aleksander Eelmaa osatäitmine meenutas sedasama ullikest, keda ta ka Eesti oma seebis mängib (Ülu vmt). Ehk siis ei üllatanud. Aga jah, ei saanud see film ka läbi nö tekstivaba pildita ehk siis masenduses vana mehe unustuse otsimisest tuleneva viinajoomise tagajärgedest mindi vaikides üle... Iseenesest armas mõte, et on alati olemas keegi, kes muretseb, et Sa ei oleks üksi (olgu see siis see ullike, kes kõigile ennast sõbraks pressib ja kes tegelikult on hirmunud ja üksi, aga vähemasti püüab /ehk durak s initsiativoi:P/). Ka see film ju tegelikult näitas kui üksi me oma uues ja moodsas maailmas tegelikult oleme. Ja ei oska me teistega enam seltsida... Vat selline mõte tekkis. Need kolm karakterit olid kõik tegelikult omamoodi õnnetud olevused ja film ei andnud ju ka lahendust, et asi lõpeb hästi (Eesti film!). Aga ängi oli juba nagu Soome filmis;)

Lisaks kinole vaatasime kodus ära ka sellise oma aja šedöövri nagu "Easy rider". Film oli hea, aga tekitas vastiku tunde. Nn vaba maa Ameerika on väga väiklane ja kõik, mis erineb tavanormist, tuleb tappa, hävitada. Vastik tunne jäi. Mingid redneckid lihtsalt ei suutnud taluda pikkade juustega noorsandide tegelikku vabadust, sest see meenutas neile millest nad ise ilma on. Ja kui miski tekitab tunde, et mu elu on jama, tuleb see ellimineerida. Jeah. Vastik tunne jäi. Seega võib öelda, et tegelikult hea film:) Ja muusika on juba omaette väärtus:) Ja noor Jack Nicholoson on tegelikult täitsa kena;)

Ahjaa, ja see tsikkel, mis Easy rider filmis nii kenasti näha on, on ka hilisem nö kultusratas. Vaadake kasvõi TopGeari Vietnami eri. Ameerika lipuvärvidega ratas Vietnamis on muidugi omaette teema:D

Ja uudisena veel. Me sõidame märtsis päikest otsima. Kaugele. Mõõõõõnnnuuusss:)