Mul on päris elu ja virtuaalseks ei jää enam aega (ja ausalt, ega tahtmistki...). Ja peatselt saab üks teine unistus ka täidet. Elu läheb vurinal edasi ja kõik on kangesti hästi. Üks hääleke mu peas küll üritab öelda, et nüüd kohe tuleb kuskilt mingi pauk, aga ma sunnin (r**sa) vaikima ja elan rõõmsalt edasi. Vat nii.
Ja kui Sipsik juhtub lugema, siis tema kiusamiseks virisen ka natuke:D Ja siit ta tuleb: magada tahaks rohkem... kohe palju rohkem. Nt paaril ööl nädalas nt 8 tundi. Siis oleks vist puhta paradiis;) SR peab mind niigi vahel 'määramatuks jõuks' - et kui midagi on hull naine pähe võtnud, siis nii see juhtuma ka saab;) Aga isegi force majour tahab vahel tudida... /vigiseb vaikselt
Mdx, kui ma ennist olin üsna skeptiline "Minu ..."-sarja raamatute suhtes, siis Manona Parise "Minu Moskva" oli küll väga lahe raamat. Sain ruttu läbi - elu-olu on seal metropolis kohati nii absurdne, et ilma hjuumurita asja võtta ei saagi ja kogu lugu naelutab raamatu külge. Mõnus ja ladus lugemine. Justin Petrone uskumatud seiklused ugridemaal sai ka läbi loetud. I osa oli täitsa tore. II hakkas kordama. Või olid ootused kõrgele krutitud. Ent tore teada kuidas me teistele paistame. Nii mõnigi kord sai äratundmisrõõmust kõkutet.;)
Pildil elukas Birmast:) Happy sundog is happy;)
0 ütlemist:
Postitage kommentaar